Miljööväärtuslikud hooned

Raua 18

Rekonstrueerimine

Otstarve: korterelamu

Skaala: 1300m2

Staatus: projekt 2014, ehitus 2014-2015

Tellija: Raua 18 OÜ

 

Paekivist soklikorrusega, kahe püstpalk- konstruktsioonis põhikorrusega ja viilkatuse all oleva pööninguga elamu asub Raua miljööväärtuslikus piirkonnas, Raua ja Terase tänava nurgal.

 

Tallinna linnaplaneerimise ameti arhiivis säilinud projektdokumentatsioonil on 1911. a kevade kuupäevad. Projekteerijana on märgitud või vähemat allkirjastaja on Eh. Ins Maximilian Arronet. Baltisaksa insener-arhitekt Arronet on märgitud projekteerijaks projekteerinud suurema osa hoonetest nn Kochi kvartalis tänaste aadressidega Raua tn 18, 20, 43, 45 ja 47. Viimased kolm on tänaseni säilinud arhitektuurimälestistena.

 

Toona raele esitatud joonistelt võib välja lugeda, et hoone ehitati nelja suure luksuskorteriga, aga vaid üksikute viiteid fassaadilahendustele ja -kujundusele. Kuna reaalselt ehitatud peafassaad on sellest vähesestki teisiti liigendatud, siis pole põhjust kahelda, et lahendus joonestati juba enne ehituse algust põhjalikult läbi ja põhjalikult ümber. Samuti ehitati hoonet ümber nõukogude ajal ja ilmselt ka maailmasõdade vahel.

 

Käsitletava hoone puhul pärandati projekti tellijale kehand, milles oli projekteerimise vigu, ebamugavusi plaanilahenduses, tuleohtu ning keskpäraselt õnnestunud fassaadide kompostioone. Samas on kirjeldatav hoone siiski osa heimatstiilis puitmajade kvartalist ega tohi seda miljööd moonutada. Tänapäevase historitsismi ilminguna lisati hoone rekonstrueerimisprojektiga dekoratiivseid elemente, millele autor algsetes joonistes vihjanud on, kuid mida tõenäoliselt kunagi ehitatud pole – maja projekteeriti historitsistlikumaks kui ta kunagi olnud on.

 

„Laenati“ elemente ja dekoreerimise võtteid naaberhoonetelt, mille algne projekteerija kavandas samal ajal ja sarnases stiilis või lausa algse projekteerija kolleegi Ernst Boustedti allkirjastatud töödest. Kuna hoone pole mälestis, vaid miljööväärtuslik (seega eraldiseisvana väheväärtuslikuks hinnatud), siis juriidiliselt oli olemasoleva kehandi muudatuste teostatavuse küsimus linnaametnike veenmises, et algse projekteerija mõtted on piisavalt professionaalselt teostatavad. Dekoratsioonide lisamise põhimõtteline küsimus on subjektiivne ning sellisel juhul peaks rekonstrueerimisprojekti autori arvates suurem sõnaõigus jääma hoone omanikule, kes tihti riiklikest ja kohaliku omavalitsuse regulatsioonidest piiratuna ei saagi eriti omanikutunnet kogeda.

Raua 18