Kaitsealused hooned

Põhjala Pruulikoda

Restaureerimine, Rekonstrueerimine

Otstarve: pruulikoda

Skaala: 3600m2
Staatus: projekt 2017-2018, ehitus 2018-2019

Esialgne autor: V. Saharov

 

Tellija: BLRT Grupp AS, 1Partner Ehitus OÜ
Rekonstrueerimisprojekt: Apex AB
Sisearhitekt: PINK OÜ
Ehitaja: 1Partner Ehitus OÜ
Konstruktor: Ekspertiis ja Projekt OÜ
Muinsuskaitse eritingimused: OÜ Eensalu & Pihel, Monika Eensalu

 

Endine Noblessneri laevatehase koostetsehh on ehitismälestis nr 8603.

 

Noblessneri tehase ehitus algas 1913. aasta jaanuaris. Maa-ala piirnes lõunas Soo (nüüd Tööstuse) tänavaga ja põhjas merega. Looduslikult oli see maa-ala kõrgem küngas.

Planeerimise ja ehitustööde ajal küngas lõhati ja saadud pinnast kasutati mere täitmiseks. 1913. aastast pärinevad mitmete ehitusetappide asendiplaanid. Projekteerimis- ja ehitustegevus toimus insener V.Saharovi juhtimise all, tema allkirja kannavad ka säilinud projektid.

 

Noblessneri laevaehitustehase materjalide pealadu, valmis 1914. Oskar Kilgase trikoo-, suka- ja pitsitööstus kohandas 1935. aastal tehase lõunaterritooriumi tööstushooned insener Eduard Kuusiku projekti järgi ümber tekstiilivabrikuks. Hoonet pikendati põhjapoole juurdeehitusega, mis sisaldas apreteerimise- ja kudumistöökoda. Juurdeehitus sai elegantse raudbetoonist fermistiku ja konsoolse vahelae. Idaküljele ehitati kangialusega olmetiib töötajate pesu- ja riietusruumidega, nõukogude ajal toimetas seal tehase keemialaboratoorium. Meretehas nr 7 ajal oli hoones koostetsehh. Hoone ehitati abiremonditsehhiga kokku 1960. aastatel. Hoone võeti 1997. aastal muinsuskaitse alla ja sai ehitismälestiseks reg nr. 8603.

Käsitletava hooneosa – Noblessneri laevatehase koostetsehhi – projekti kontseptsioon oli säilitada ajalooline väärtuslik tööstushoone arhitektuur andes tema sisuks väärilise uue, tänasel
päeval aktuaalse tootmise. Ajaloolistest tootmistest hoones säilitati hulk tööstuslikke detaile, k.a. plakatid ja viidad, metalltrepid jmt.

 

Koostetsehhi hooneosa vorm säilitati olemasoleval kujul – põhiosas ristkülikuline kahest ehitusetapist (edelaosa ehitusaegne, kirde pool 1930-ndate juurdeehitis) koosnev maht ning kaguküljel galeriiehitis (samuti 1930-ndate juurdeehitis) ühes puitvoodriga trepikojaga. Samuti säilitatati valdavas osas olemasolevate avade suurused ja kuju, avati olemasolevalt
kinni müüritud avasid. Uue osana välisarhitektuuri on projekteeritud restorani rõdu, muutes nõnda hoone külastajale avatumaks/kutsuvamaks ning lubades hoone sisul rohkem suhelda teda ümbritseva avaliku ruumiga, lõhkudes aastakümneid täpselt piiritletud privaatsuspiiri.

 

Siseruumides, hoone kohandamiseks pruulikojale ja selle kõrvalfunktsioonidele (restoran, ladu ning büroopinnad), lammutati hoonesisesed hilisemad (valdavalt silikaattellistest) juurdeehitised. Uute seinte rajamisel polnud eesmärgiks neid vana substantsiga n-ö ühte sulatada, materjalide erinevustega pigem veidi rõhutadagi uusi osi. Uued seinad on valdavalt kergbetoonplokkidest, kasutatud on ka klaasist vahe-/lükandseinu. Restorani wc-ploki siseseinad on visuaalselt eristuvate tänapäevaste väärikalt mõjuvate kergvaheseintena. Samuti on hoones kasutatud ajatut betooni – restorani viiv trepp, põrandad, vahelaed.

 

Projekteeritud lahendus järgib maksimaalselt hoone algupärast arhitektuurikeelt, kohandades selle samas kaasaja ja kasutaja vajadustele.  Avatäidete lahenduses lähtuti muinsuskaitse eritingimustes väljatöötatud põhimõtetest (avatäidete tüübid erineval ajajärgul valminud hoonetel on diferentseeritud). Lisatud rõdukonstruktsioon on taotluslikult eristuv samas viidates varasemale üldalade kontseptsioonile ja tööstuslikule metallkonstruktsioonis elementidele, mis ka varem hoone fassaadi osad on olnud (praeguseks ainult jäljed). Uksed on tehtud (rekonstrueeritakse või restaureeritakse) analoogid säilinud erinevaid ajastuid esindavate lahendustele – metallustena.

 

1Partner Ehituse poolt koostatud põneva sisu ja pildimaterjaliga raamatut Peetri 5 koostetsehhist vaata siit.

Põhjala Pruulikoda