Ideelahendus

Kolde Riigigümnaasium

Planeerimine

Otstarve: Gümnaasiumi õppehoone
Skaala: 8400 m2

 

Staatus: arhitektuurikonkurss 2020
Tellija: Riigi Kinnisvara

 

Pelgulinna ja Pelguranna kahe peamise magistraali – Sõle ja Kolde puiestee – ristumisele jääv linnaruum on väga erinevatel perioodidel valminud ja seetõttu raskesti ühe tervikuna tajutav. Planeeritavat ala piiravad linnaruumilised elemendid omavad samas väga selget arhitektuurset ja linnaruumilist identiteeti – Kolde puiestee ja sellest põhja küljele jääv vabaplaneeringuline Pelguranna asum, lääneküljele jääv Sõle tänav ja Pelgulinna asumi ajalooline homogeenne hoonestus ning läänesuunal Merimetsa asum ehk „linnakopsud“ Stroomi ranna, männimetsa ning raviasutustega.

Hoone vormiline liigendus järgib sisemist ruumiloogikat ning avanemisi väliruumi erinevatele olukordadele. Hoone tiibasid – klassiruume ja spordisaali – ühendav aatriumimaht seob visuaalselt ka põhja-lõuna suunalise telje liikumisel läbi maja Kolde puiesteelt. Koolihoone peasissepääs jääb Kolde puiestee suunas avaneva kooli esindusväljaku poole. Sidudes väljaku ja hooviala läbi siseruumi aatriumiosa, loob see kasutusmugavuse erinevatele hoone kasutajatele ning seob kinnistu erinevad osad tervikuks.
Koolihoovi käsitlus lähtub põhimõttest, et seda saab rajada erinevates etappides ja koostöös kooliperega – nii valmivad hooviruumi lavad – sportimiseks, väliklassideks, aianduseks, uuringute tegemiseks, kui ka Tabula Rasa – lastele ja õpetajale ühiseks õppelavaks ja kunstiväljaks.

 

Koolihoone paiknemine kinnistul jätab ruumi järgmisteks arengutetappideks, olles samal ajal visuaalne ühendaja alles kujunemisjärgus keskkonnas.

Kooli aia „hoovipeenardes“ on järgitud kaasaegse kaasava ja avatud kooli sisulist ülesehitust. Siin paiknevad nii – avastamispeenrad, kehalise aktiivsuse peenar, välised õppeklassid, viljapuuaed, kui väljakutsete ning enese leidmise peenrad – piiritletud kohad, mille vaheline sisuloome jääb koolimaja igapäevakasutajate – õpilaste ja õpetajate – luua. Seejuures on „peenrad“ defineeritud ainult tasapinnaliste eraldajate-katkestustega, et anda kasutajale vabad käed ja ergutada inimlikke instinktide piiritletud ruumis.

 

Hoone vorm ja välisilme on selge ja rahulik. Rõhutatud on inimese tasapinnal liikumisel kooli avatust ja seotust väliruumi ning keskkonnaga. Ümbritseva maapinna muutumine, fassaadide pretensioonitus ja visuaalne horisontaalsus seob hoone olemasoleva loodusliku keskkonnaga olles suurest mahust hoolimata linnaruumilist jätkuvust hoidev.
Kooli süda on ka kooli nägu – puidu kasutamine viimistlusena ja rikkaliku haljastuse toomine siseruumi aitab luua isiklikuma ja terviklikuma ruumi, hoides samal ajal seotust looduskeskkonnaga. Kiiresti muutuva ühiskonna tõttu näeme vajadust ka suuremale vabadusele ruumikasutusel – selleks pakume välisruumi ning sellega ühendatud siseruumi – näiteks muusikaklassi omavahelise ühendamise võimaluse ja teiste esimese korruse ruumide ümberpaigutamise võimalused.

Kolde Riigigümnaasium