Kaitsealused hooned

Raudtee tn 56. Nõmme raudteelaste baraki rekonstrueerimine korterelamuks.

Hoone on ehitismälestis reg nr 8804.

Juba 19. saj keskpaigast hakkasid tallinlased korraldama väljasõite „Sinistele mägedele“, mis oli praeguse Vana-Mustamäe tollane nimi. Varsti pärast Tallinna-Paldiski raudtee ehitamist 1870. a rajati Nõmme kõrtsi lähedale raudteepeatus ning see pani aluse Nõmme kiirele kasvule pealinna-lähedasest suvituspiirkonnast iseseisvaks linnaks. Kui 1873 anti välja esimene suvilakrunt, siis 1913 oli Nõmmel juba 456 maja. Raudtee tänav on oma nime saanud 1922. a.

Hoone algseid ehitusjooniseid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis ei ole. Oletatavalt on hoone ehitatud aastal 1890. Kivist hooneosa kohta võib selle väitega nõustuda, kuna sisemised detailid – nt saali ukse ja soojenduskapiga kahhelahju – võib paigutada 19. saj lõppu. Pika puidust hooneosa detailid paigutuvad juba 20. saj algupoolde ja sarnanevad aastatel 1912–1913 ehitatud Nõmme raudteejaama puithoone detailikäsitlusega. Enamik siseuksi võib paigutada Eesti esimese iseseisvusperioodi aega, samuti aknad. Täpselt pole teada milleks hoone ehitati, kuid suure tõenäosusega oli see mõeldud raudteetööliste elamuks.

Aegade jooksul on hoones tehtud vähe muudatusi, mistõttu on hoone säilinud küllaltki terviklikult. Hoone puitosa on äärmuseni lihtne, seda ilmestavad vaid dekoratiivsetel puitkonsoolidel varikatused, kõrge neobarokse frontooniga kiviosa on ilmekam, selle kujundus on iseloomulik nn kroonuhistoritsismile.

Olemasoleva hoone seisukord oli enne projekteerimist kasutuskõlbmatu ja osaliselt varisenud, paljud tarindid ja detailid osutusid pehastunuks. Säilitada õnnestus üks väärtuslik ahi, mõned siseuksed ja massiivsed talad. Restaureerimise käigus säilitati kõik vähegi taastatavad hooneosad ja detailid (osaliselt laudis, aknad, sarikaotsad, varikatused jne).

Projekt 2010, hoone valmis 2012.